Loe eestlaste muljeid Austrias Leogangis peetud XCO MK-karikasarja kolmandast etapist.

“The Epic Bikepark Leogang” nagu nad ennast ise reklaamivad, on korraldanud ka XCO 2012 ja 2020 aasta maailmameistrivõistlused. Austria alpides asuva Leogangi rada iseloomustavad pikad, mitte tehnilised tõusud ning järsud downhilli ja freeride laskumised. Võistlusringi pikkuseks oli 3,6 km ja tõusumeetreid oli 168. Igapäevaselt ei ole Leogangi XCO rada sellisel moel sõidetav, kuna see asub pea tervenisti bikeparki alal.

Naiste võsitlusklassis kordas erakordset minekut noooruke Puck Pieters, kes juba esimesel ringil näitas kiirust, millele keegi vastata ei suutnud. Temale  järgnesid austerlannad Mona Mitterwallner ja Laura Stigger. Peale sõitu antud intervjuus ütles Puck, et tema taktika oligi algusest peale teha kiire start ning loota, et aeglasemalt alustjad teda kätte ei saa. Kuigi poolel võistlusmaal oli ta enda sõnade kohaselt juba kurnatud, suutis ta pingutada lõpuni ja võita. Janika Lõiv sai nii XCO kui ka XCC sõidus 13. koha.

Tulemused XCO:

1. Puck Pieterse (NED | ALPECIN-DECEUNINCK)  1:16:38

2. Mona Mitterwallner (AUT | CANNONDALE FACTORY RACING) 1:17:16

3. Laura Stigger (AUT | SPECIALIZED FACTORY RACING) 1:17:34

13. Janika Lõiv (EST | KMC MTB RACING TEAM) 1:20:17

Merili Sirvel DNF

 

Photo: Bartek Wolinski/Red Bull Content Pool
Foto: Bartek Wolinski/Red Bull Content Pool

Meeste võistlusklassis tuli võitjaks Lars Forster, kes kümnendalt kohalt startides kerkis ring ringi järel ettepoole kuni viimasele ringile minnes sõitis Luca Schwarzbaueri ja Ondrej Cingi ees piisava vahe sisse, et võita. Tema finishis antud intervjuus tõdes ta, et suutis end sõidu alguses tagasi hoida, et kuuma ilmaga lõpuni kesta ja tulla viie hulka. Peale tiimikaaslasest Mathias Flückigerist, tema rehvipurunemise tõttu mööduses, võisin juba hakata võidu peale mõtlema. Meeste võistlusklassis saavutas hea tulemuse Janika Lõivu võistkonnakaaslane, lätlane Martins Blums kes saavutas XCO sõidus 12. koha ning XCC sõidus poodiumi 3. koha. Lars Fosterile oli see teine MK-karikasarja etapi võit, tema eelmine võit pärineb 2019 aasta Snow-Shoe etapilt, USA-st.

 

Tulemused XCO:

1. Lars Forster (SUI | THÖMUS MAXON) 1:17:412.

2. Luca Schwarzbauer (GER | CANYON CLLCTV) 1:17:55

3. Ondrej Cink (CZE | PRIMAFLOR MONDRAKER GENUINS RACING TEAM) 1:18:04

117. Kirill Tarassov (EST | -3 LAP)

 

MU23:

1.BOICHIS Adrien Boichis (FRA | TRINITY RACING MTB) 1:06:54

2. Dario Lillo SUI | SCOTT DAVOS MTB PROJECT) 1:07:06

3. Luke Wiedmann (SUI | THÖMUS MAXON) 1:07:32

108. Joosep Mesi (EST| -2 LAP)

 

Foto: Brentjens Mountainbike Racing Team FB

Janika: “Vahetult enne Leogangi XCC võistlust sain kätte oma uhiuue Ridley HT. Ma isegi ei mäleta millal viimati üheamordilise rattaga sõitsin. Olin juba otsustanud, et lähen short tracki starti fullyga, aga otsustasin proovida korraks ikka hardtail-i. Tegin pool ringi ning naeratus oli suur.. ja miski ütles, et see on õige ratas startimiseks. Mäest üles oli ülikerge liikuda. Kuna Leogangi rajal on kõige rohkem ronimist, tundus, et kus mujal HT-d proovida, kui mitte siin. Shorttracki sõidu ajal tundsin, kuidas jalad ei ole veel täiesti valmis võistlema ja üsna raske oli end sundida. Samas võitlesin tublisti enda koha eest ja eks ma üldiselt olen väga rahul kui saab teisest reast startida. See on mu lemmik koht. Seega ega ma ei tundnud sõidu ajal, et peaksin endast veel rohkem välja pressima. Laupäev oli ainus päev kui sain päriselt tutvuda oma uue rattaga ja mõista, millisel kiirusel ma mäest alla sellega tulla võin. Kohe tekkis ka muidugi väga ärev hetk, kui ühe laskumise peal läks hoog veidike liiga kiireks ja ratas alt ära libises. Õnneks oli Urmas õigel ajal õiges kohas ja kukkusin täpselt sülle talle. Ratas sai natuke vigastada, aga ise jäin terveks. Pühapäevasel põhivõistlusel oli muidugi kõige kuumem ilm. Sel aastal polegi üle 25 kraadi kuuma võistlustel olnud, seega oli üsna kurnav juba soojendust teha. Sõit algas minu jaoks kenasti. Eks ma natuke lasen end välja trügida aga suures pildis olin peale startloopi sellel kohal kus ma võiksin olla ehk umbes 20. koht. Kui olin juba päris hea oma rütmi saavutanud ning hakkasin eest tüdrukuid aina kätte saama, suutsin teha täiesti jaburas kohas kukkumise. Kruus oli nii lahtine ja libe. Seega lihtsalt ühel sirgel laugel laskumisel läks ratas lihtsalt alt ära. Õnneks selle peale palju aega ei läinud kaduma, aga rütm oli täitsa sassis ja pool ringi püüdsin end koguda. Vaikselt taastasin rütmi ja enesekindlust, aga lõpuni välja olin ikka väga ettevaatlik kõikidel laskumistel ja kurvides. Kõik vahe, mis ma tõusudega sisse sõitsin, kaotasin laskumistel. Seega surusin palju jaksasin just tõusu peal ja laskumistel proovisin lihtsalt rahulikult alla jõuda.”

Kirill: “Start oli seekord minu jaoks väga palava ilmaga. Tunne oli  täitsa okei, kuid ei midagi erilist. Startides olin suhteliselt heal positsioonil ja sain päris ruttu aru, et täna on jalad päris head. Seda kinnitasid ka suured numbrid mu kompuutril. Aimuke, millest täna puudu jäi oli – agressivsus. Kogu edu, mille ma tõusudel teha suutsin, tõmmati ummikutes nügides maatada.  Muidu jäin tänase sõiduga väga rahule.”

Merili: “Minu jaoks läks sel päval kahjuks palju asju valesti.  Alustuseks polnud ma mentaalselt valmis pingutama sellel rajal.  Ka soojendusega läksin alt ning tõusudel ei saanudki enda jaoks õiget rütmi kätte. Punkti mu sõidule pani lõpuks kõhuvalu, millega olen juba aastaid maadelnud ja lahedust püüdnud leida. Ühesõnaga – sellest päevast on mida õppida.”

Joosep: “Leogangi MK-etapp ei olnud profiili suhtes lihtne rada. Tehniliselt raskeid laskumisi väga ei olnud ja sõitu tehti pigem tõusudel. Valmistusin selleks MK-etapiks korraliku treeningnädalaga ja võibolla isegi “liiga” korralikuga. Võistluspäeval tundsin, et tunne pole just kõige puhanum ja sõidu sees läks pigem kehvemaks kui paremaks. Sellegipoolest andsin endast kõik mis sellel päeval oli. Järgmistel sõitudel olen kindlasti targem, oma eelmise nädala ettevalmistusega!”

Järgmine MK-karikasarja etapp toimub 29.06 – 02.07 Val Di Soles, Itaalias.